Blogi
Blogi päris ammuseid postitusi saab lugeda vanalt aadressilt http://hiiupurjelaevaselts.blogspot.com/
Uued lood hakkavad järjest juba siia lehele tulema.
Varsti tõstame kõik jutud uuele kodulehele ümber ja siis on kõik mugavasti ühes kohas koos.
Vastlapäev
Õigest vastla ajast oleks juba hulk vett merre voolanud, nagu vanades juttudes öeldakse, aga õnneks oli kõik külmunud ja ei voolanud midagi. Kõva talispordipäev (või isegi –päevad) sai tehtud üsna viimasel hetkel kui veel jää kandis ja natuke lundki leida võis. Hea libisemise tarvis oli jää peal juba veidi vett ka. Kõige pikem liug lasti jääpurjekal, aga kes või kui pika, see jäi teadmata. Kahtlustatakse Raini või Einarit, aga konkurente oli palju ja libises kenasti. Lisaks jääpurjekale sai vastlaliugu lasta ka ATV-l, uiskudel ja omadel jalgadel. Igal alal sai igaüks just soovi- ja jõukohaselt osaleda. Mõni isegi üsna oma jõu piiril, nagu ühe noorima osaleja Jorgeni ema hirmunud näolt lugeda võis. Siiski jäi kogu spordiinventar töökorda ja liulaskjad vigastusteta.
Edasi suundusime Roose puhkemajja. Erakordselt mõnus ja hubane majake, kes veel ei teadnud. Kavas oli hernesupp, saun, jutud ja muusikaline mälumäng Sassi soolodega.
Järgmine hommik algas taas sportlikult. Soojenduseks telekast `Džuudopoisid` ja siis jääle. Lisaks meile oli ka Ain tulnud päris edeva võistlusjääpurjekaga kiiremaid otsi tegema, kaasas mõned uisutajad ja pealtvaatajad. Kui turistid muulil kaasa arvata, oli sadamas rahvast nagu suvel.
Selline vastlapäev siis sai peetud ja nüüd siia lühidalt ka kirja pandud. Kiitus rebastele, kes korraldasid, eriti Tuulile ja Einarile. Ja järgnevalt on plaanis hooajaks ette valmistavad tööd paadikuuris.
Aastakoosolek
Sel aastal sai üldkoosolek peetud Kalanas Hõbekala külalistemajas 11. veebruaril. Suurem külm oli järele andnud ja ka lund polnud üleliia palju, kuid siiski oli kohal tunduvalt vähem inimesi kui seltsis liikmeid tegelikult. Koos volitustega sai piisav häälte arv siiski kokku ja kõik vajalikud otsused tehtud. Lühidalt siis, millest räägiti.
Esmalt kokkuvõtted eelmise aasta tegemistest ja majanduslikest näitajatest. Siis liikmeskonna teema, kes on seltsi ridadest lahkunud, kes tuli välja arvata ja kes uued vastu võtta. Uusi liikmeks soovijaid oli seekord koguni neli – Einar, Merli, Sander ja Tuuli. Mõni juba kõigile tuttav, mõni siiani ainult osadele, aga soovitajate toetusel said kõik vastu võetud.
Järgmiseks sai põhikiri vajalikes kohtades muudetud ja täiendatud, varsti vahetame kodulehel ka uue vastu, siis saavad kõik ise lugeda. Üks muudatus oli auliikmete staatuse lisamine. Kohe said ka kaks esimest auliiget nimetatud, kelle auväärsuses ja seltsi heaks antud suures panuses polnud kellelgi vähimatki kahtlust – Argo Kruusmägi ja Riho Sõrmus.
Edasi rääkisime tuleva hooaja plaanidest. Traditsioonilised ettevõtmised jätkuvad ka sel aastal, lisaks teeme kindlasti ära juba mõned aastad plaanitud „rahvas merele“ projekti ja kui jõuab, siis ka Orjaku regati. Puulaevade peo aeg ja koht on ikka endiselt 23. juuni Sõrul. Paadimatka osas oli algselt mõte Kalanasse minna, aga kuna sealne ürituste graafik meie plaanidega ei klapi ja ilmselt ka sadam veel selleks suveks korda ei saa, otsustasime matka sihtkohaks valida hoopis sadama, mis viimasel ajal Hiiumaal kõige hoogsamalt arenenud on, nimelt Orjaku. Lähtesadamaks Heltermaa või Suursadam ja toimumisajaks juuni viimane või juuli esimene nädalalõpp. Väga tugev toetus oli ka Roograhu sadamale, aga sinna ei mahu paraku kogu paadimatka eskaader sisse. No natuke veel arutatakse ka seda teemat, enne kui aja ja koha lõplikult välja reklaamime.
Tuleviku plaanidest sai arutatud ka juba järgmise aasta asju, nimelt 18. jaanuaril 2013 saab selts 20 aastaseks. Seda on kavas suurelt tähistada. Kui läheb nii nagu plaanitud, korraldame kõigile huvilistele avatud juubeli, kus on päeval teemakohased loengud ja jututoad, õhtul aga meelelahutuslik osa ja seltsiga seotud ansambli(te) etteasted. Siinkohal olekski kõigile, kes seda juttu lugema juhtuvad, üleskutse pakkuda välja, mis sel päeval ja õhtul kavas võiks olla. Kas on kellelgi ehk mõtteid, kus ja kuidas võiks üritust korraldada või siis mida te hea meelega ise näha või kuulda sooviks? Ja kõik seltsilised ja seltsi sõbrad võivad nüüd selle kuupäeva planeerituks lugeda.
Aga ainult toas istuma sel nädalalõpul ka ei pidanud. Kuna tegu on ju tõeliste purjetamishuvilistega, ei lasknud me ennast häirida sellest, et vesi tahkeks on muutunud ja läksime ikkagi merele. Nii laupäeval kui pühapäeval oli parajalt vali tuul ja kavas jääpurjetamine. Paljud on juba ka varem sõitmas käinud, aga oli ka täiesti algajaid, kes siis Mardi juhendamisel talvist purjetamist proovida said. Ja tasus proovida tõesti, päris vägev kihutamine oli.
Auhinnad
Möödunud hooajast on ametlikult kokkuvõtted tehtud ja sel puhul on põhjust ka meil rahul olla. Nimelt 6. jaanuaril toimus Käinas Hiiumaa kultuuri- ja spordiaasta parimate tunnustamine. Aasta tagasi saime seltsiga Puulaevade peo korraldamise eest kultuuripreemia, sel aastal Muhu väina regati võidu eest spordipreemia. Täpsemalt siis „parim täiskasvanute võistkond“ – jaht Marie meeskond.
foto: Triin Jermakov
Nädal hiljem, 13. jaanuaril andis Tallinnas hooaja parimatele auhinnad Eesti Jahtklubide Liit. Marie meeskond sai sealt Avamerepurjetamise Eesti Karika võidu LYS II grupis.
foto: Terje Lepp
Mõlemad sündmused algasid väga pidulikult ja lõppesid väga lõbusalt, nagu oodata oligi. Igatahes oleme väga rõõmsad tunnustuste eest ja tänulikud kõigile, kes kaasa aitasid. Tuleval hooajal sõidame jälle ja anname endast ikka just nii palju kui anda on.
Hooaeg läbi
Laevad said välja tõstetud ja hooaeg läbi seekord 7. oktoobril. Väljas möllas paras torm, tuult keskmiselt 16 m/s, aga õnneks oli ka õhusooja peaaegu sama palju. Kuni viimase hetkeni polnud kindel, kas kraana sellise ilmaga üldse kohale tuleb. Tuli küll ja samuti kõik tõsta plaanitud laevad ja päris parajalt palju tõstjaid inimesi. Vesihiid sai veel selle aasta viimase sõidu teha ujuvkai äärest kalasadamasse. Marie enam sõita ei saanud, võeti otse oma kohalt välja. Suurem pingutus oli Careta haalamine üle sadama, ujuvkai juurest betoonkai äärde, kuna mootoril oli hooaeg juba varem lõppenud. Pealelõunaks oli Orjakus kuivale tõstetud kokku 7 alust. Suuremad laevad jäid veel vette ja mõned väiksemad ka. Ja täitsa hea, et jäid. Sest pühapäevaks oli suvi tagasi tulnud, soe päikeseline ja tuulevaikne. Sõitsime Wesilinnuga „vrakipoisse ujuma“.
Hooaja kokkuvõte selgub ilmselt logiraamatute põhjal või igaühel mälu järgi, aga üldiselt tundub, et täitsa hea suvi oli, kohati isegi võidukas. Sõite oli küll vähem kui eelmisel aastal, aga see-eest pikemad. Nii et miile on ikka kogunenud üksjagu ja kõik, kes on huvi tundnud, on merele saanud.
Järgmise ettevõtmisena on plaanis Alal laevade talvekorda sättimine. Ja mõte oli ka üks jutuõhtu teha, kuna mitu seltsilist on Eestist väljapoole purjetama sattunud ja oleks huvitav kuulda-näha, kuidas mujal asjalood on. Aga see kõik juba novembris.
Sõru regatt
6. Sõru regatt sai teoks 17.septembril. Tegelikult korraldab seda regatti Sõru jahtklubi, aga kuna alati osaleb seal täitsa arvestatav osa seltsi inimesi, on asi igati kajastamist väärt. Algas kõik nagu ikka päev varem kohale sõiduga. Reede pealelõunaks oli Orjaku laevastikust valdav enamus juba Sõru poole teel. Ilm oli hääbuva torm Katja mõjul veel üsna vali ja sõit läks hooga. Mõne laevaga viidi läbi ka kiired merepõhja uuringud, aga õhtuks olid siiski kõik kenasti Sõrul kohal. Kõrts oli juba avatud, maitsvad söögid-joogid ootamas. Nii see läks, et järgmiseks päevaks sai üsna põhjalikult ette valmistatud. Tugevamad püsisid ärkvel isegi päikesetõusuni, et näha kas tuul ehk pöördub. Ei pöördunud, aga vähehaaval vaibus küll.
Laupäeval oli ilm igati sobiv. Kõrtsi ees käis korralik „orjaturg“, vabasid mehi kaubeldi kallutajateks lisaks, mõni löödi isegi teise laeva pealt üle. Kaptenite koosolekul otsustati, et varasema nn rahvaregati asemel, kus paremusjärjestus selgub finiši järjekorras, tehakse seekord arvestus LYS-i järgi, ehk tulemus korrutatakse läbi laeva tehnilisi näitajaid arvestava koefitsendiga.
Start anti alla tuult ja nii jäid helisignaalid enamusel paraku kuulmata. Siiski said kõik varem või hiljem stardiliinist üle. Rada oli üldjoontes kolmnurk – algus alla tuult, siis külgtuules ja lõpp vastu tuult. Tehnilisi äpardusi juhtus ka ja mõni alus oli sõidu lõpuks palju paremini remonditud kui alguses. Kogu võistlus kujunes üllatavalt tasavägiseks, paremusjärjestus oli kuni lõpuni üsna lahtine. Aga lõpuks siiski sai paika, kuidas kellelgi seekord läks – 1.koht Marie, 2.koht Väike Lonni ja 3.koht Pia. Edasi vastavalt tulemustele – Lotta, Wesilind, Linmar, Varblane-on-kotkas (ehk Soling), Careta, Merisiga, Kärbes ja Rasta Queen. Kokku 11 alust ja 45 inimest. Seega rohkem kui kunagi varem.
Peale väsitavat sportliku pingutust ootas kuum saun, taas maitsvad söögid-joogid ja hiljem ka muusikaline etteaste. Õhtu lõpuks oli ka selge, kes kõige rohkem tantsida sai ja kes järgmisena. Seekord ei näinud enam keegi vajadust ega tõttöelda ka endas jõudu hommikuni vahis olla.
Pühapäev tuli siiski, erakordselt ilus pealegi. Mitmelgi laeval tekkisid viperused mererohust ummistunud mootoriga. Sadama akvatoorium nägi välja tõepoolest nagu jaanipäeva laulus, kus rinnust saadik kiigub hein ja ei teagi, kust rada teha tohiks või saaks. Aga lõpuks merel, läks sõit heas tuules. Ja üsna järjest, väikeste vahedega, täitus pühapäeva pealelõunal Orjaku sadam taas laevadega.
Siinkohal veelkord tunnustus ja tänu perekond Lajadele väga ladusalt korraldatud ja hästi õnnestunud ettevõtmise eest!
Suvi jätkub
Blogi juttudesse on küll suur vahe sisse jäänud, aga tegelikult on merel käimist ikka olnud. Päris igast sõidust ei jõua ju kirjutada. Siiski mõned asjad ei kannata ka maha vaikida. Üheks selliseks kujunes sõit Triiki 5. augustil. Nimelt on sealse sadama aktiivsem rahvas eesotsas Mann-Jaana meeskonnaga võtnud kätte ja Triigi sadamakõrtsile uuesti elu sisse puhunud. Sedakorda oli kavas pidu elava lõõtsamuusika ja kõige selle juurde kuuluvaga, millest meid ka aegsasti teavitati. Ilm oli ilus ja läksimegi – Vesihiid, Marie ja Kimmo isa väike punane purjekas. Viimane tekitas palju hämmeldust ootamatute manöövritega loojuva päikese taustal ja eriti veel tagasi sõites, kui ta oma uue nime `Vesikas Täpiks` auga välja teenis.
Pidu oli muidugi mõnus, nagu arvata oligi. Sai lõõtsalugudele kaasa laulda ja mõned ka tantsida. Ja täieliku üllatusena olid taevas virmalised. Helerohelised ja hästi näha. Muidu peaksid need vist rohkem talvel paistma, aga ju siis on Triigi rahval kõrgemal tutvusi ja andis selle asja ka suvel ära korraldada. Igatahes jõudu-jaksu ja katsume ka edaspidi läbi astuda!
Samal nädalalõpul jõudsime suurema seltsiliste-seltskonnaga veel Kärdla kohvikute päeva külastada ja Suursadamas uue soomlaste kaljasega `Ihana` lähemalt tutvuda. Lisaks tegi Eero oma töölaeval põhjaliku ekskursiooni.
Järgmisel nädalavahetusel, täpsemalt 13. augustil, toimus Haapsalus 22. Valge Daami regatt. Asusime Mariega juba eelmisel hommikul koos purjetamise- ja Hiiumaa-huviliste suvitajatega Orjakust teele. Vahepeatus Heltermaal meeskonna vahetuseks ja õhtuks jõudsime Haapsallu.
Võistlussõit oli nagu eelmiselgi aastal päripäeva ümber Vormsi. Algas väga vaikse tuulega, tasapisi läks aga järjest valjemaks ja peale lõunat Vormsist põhja pool võttis päris tõsise tuule ja laine üles. Enne finišit käis kõige kõvem rebimine, tugevas vastutuules kitsas sissesõidu kanalis krüssates. Kokkuvõttes saime 3. koha Luisa ja Aurora järel. Õhtu jätkus nagu ikka meelelahutusprogrammiga linnas ja traditsioonilise fotosessiooniga Tšaikovski pingil.
Muhu väina regatt
Nagu vist kõik juba teavad ja lehtedest lugenud on, läks meil Muhu väina regatil sel aastal päris hästi. Aga lühidalt siis kordaks üle, et kuidas ikka täpselt kõik oli. Algas regatt Pärnust, nagu viimastel aastatel tavaks. Edasi Roomassaare, Virtsu, Heltermaa, Tallinn. Lisaks pikkadele etappidele olid poolepäevased lühirajasõidud Roomassaares, Heltermaal ja Tallinnas. Kokku kestis regatt täpselt nädala ja tehti 7 võistlussõitu. Etappide tulemused Mariel sõitudele vastavalt 6, 3, 1, 3, 2, 4, 1 ja kokkuvõttes andis see meie grupis 1. koha!
foto: Jassu Hertsmann
Meie grupis (LYS 2) oli üldse 15 osalejat, nii et konkurentsi ikka oli. Eriti muidugi 2. ja 3. koha saavutanud Marise ja La Folie`ga käis kõva rebimine. Kui enne viimast sõitu olime La Folie`st ühe punktiga maas, siis lõpuks võitsime neid ja ka Marist võrdselt 5 punktiga. Täitsa spordiks läks. Kuigi kohati tundus, et meie pingutused merel polnud suurt midagi võrreldes kaasaelajate närvikuluga seda arvutiekraanilt jälgides. Eriti siis, kui ühel sõidul meil träkker üles ütles ja asukoha ainult siis saatis, kui nupule pressida.
Tõe huvides olgu veel märgitud, et ega Marie päris üksi ei sõitnud. Kogu asi käis kapten Mardi juhtimisel, meeskonnas olid kõigil etappidel Tanel ja Kaspar, algusest Heltermaani oli Andrus ja sealt lõpuni Kimmo.
Marie ise oli muidugi ka tubli, kuigi kandis mõningaid kaotusi. Purjed on täitsa väsinud ja järgmiseks aastaks oleks küll uusi vaja. Ehk õnnestub selleks kusagilt vahendeid leida. Ja uued spinni brassid toob jõuluvana, kui keegi taipab talle õigel ajal kirjutada. Võiks siis juba plokke, karabiine, stoppereid, natuke reelingu trossi ja tagavaraks ühe vintsi vända ka tuua.
Kui paadimatk Veerel käis
Väike kokkuvõte selleaastasest paadimatkast (parem hilja kui alma, eksole). 1.juunil anti Orjakust start ning laevaninad pöörati Veere sadama poole. Ilmaga oli seekord jällegi vinks-vonks, päike paistis ja tuul puhus ning sõit oli üsna kiire ja korralik. Kokku pidi alustama sõitu kas Orjakust või siis mõnest teisest sadamast Veerele 34 alust, sest nii palju jõudis sinna neid kohale ning tähendati üles 141 osalejat.
Siis anti süüa ja ka kaptenite koosolek peeti ära. Räägiti tähtsatest ja väga tähtsatest asjadest ning siinkohal võib üle korrata, et 2012 paadimatk Hiiumaalt välja ei lähe. Seejärel algas meelelahutusprogramm, mis traditsiooniliselt koosnes tantsuõhtust, mille puhul musitseeris orkester pealkirjaga “Maasi Poisid”. Kui nendel kõik popimad ja vähem popimad lood olid juba rohkem kui 1x mängitud, siis astus üles improviseeritud kollektiiv. Kuna ma ise rohkem kuulasin kui nägin seda kollektiivi, siis kõrva järgi võis olla see trio koosseisus 2/3 Iiu Kala ja 1/3 Õmblejat.? Lõke põles ja meeleolu oli nüüd küll meeleolukas.
Hommikul hakkas jälle päike kütma kogu raha eest. Mõnel oli kiirem, mõnel aega küll. Igatahes lõpuks oli kai äär tühi ja läinud nad olidki.
Kõik olid rõõmsad ja pruuniks põlenud.
Jääme siis tuleva aastani!
Jaaninädalalõpp
Algas see pikk nädalalõpp neljapäeval Puulaevade peoga või õigemini juba veel varem ettevalmistustega. Vesika mast võeti maha ja tugevdati, ehk „aeti s-ile i sisse“ nagu üks kõrvalt vaataja asjatundlikult kommenteeris. Maha võtmine käis kopaga ja kestis koos kopa remontimisega pea pool päeva. Pealepanek aga käsitsi ja umbes viie minutiga.
Puulaevade pidu, seekord juba kuues, jäi ilma tõttu üsna kasinaks. Terve päev möllas selline torm, et õues polnud suurt midagi teha. Väljasõidud merele jäid ära, küll aga sai mitmes laevas sees vaatamas käia. Suurematest puulaevadest olid seekord kohal Kajsamoor ja lätlaste Libava ning Mathilda, mis muide on Sõrul Tiit Launi käe all valminud. Töötoad ja muud tegemised olid paadikuuri ja merekeskusse sisse seatud, nii et kes tahtis, leidis tegevust küll. Õhtul siis traditsiooniliselt tants elava muusikaga kahelt lavalt. Hoolimata korraldajate ettevaatusest läks jaanituli õhtu edenedes ikkagi põlema. Sadam jäi siiski alles ja järgmisel aastal saame siis jälle Puulaevapidu teha.
Järgmisel päeval oli ilm palju vaiksem ja lõuna paiku, kui peo asjad kraamitud ja peolised järje peal, hakkasime Koguva poole sõitma. Seal toimus küla jaanituli, tantsuks ja kaasa laulmiseks ansambel „Pärnu Poisid“. Jõukohasemates lauludes sai päris valjult osaleda ja mõned tegid lõkkesuitsu trotsides tantsu ka. Peo lõpuks nagu ikka vestlus sügavamatel teemadel ja filosoofilised arutelud inimhinge headusest ja kurjusest.
Laupäeva hommikul hargnesime – Careta sõitis edasi Kihnu suunas, Vesihiid Orissaarde Priidu sünnipäevale, Marie ja Wesilind korraks Orjakusse, et õhtuks samuti Orissaarde jõuda. Päeval hirmsas paduvihmas sai Priidu sünnipäevaks laevasõidu ja meie õhtuks sauna. Lisaks külastasime Kalda Kohvikut ja veendusime, et kõik toimib endises headuses. Mõned väsimatud jõudsid ka uue „Pritsumaja“ nimelise kohaga tutvuma. See olevat justkui puhvet, aga mitte päris. Baaridaam nagu oli aga baari polnud või midagi niisugust. Tuleb järgmine kord uuesti vaadata.
Pühapäeval oli koju sõiduks vastutuul nagu alati. Wesilind läks Orjakusse ja Vesihiid Sõrule, et Paadimatka stardiks edumaad saada. Järgmine väljasõit ongi juba 1. juulil Orjaku – Veere, Paadimatka 12. etapp.
