Juulikuu esimene nädalavahetus on paadimatka nädalavahetus ja nii ka sel aastal. Kuna Orjaku sadamat on viimaste aastatega palju kenamaks tehtud, siis otsustasime seda paadimatkajatele veidi kauem näidata ning nii start kui finiš olid Orjaku sadamas.
Seega, reedel, 6.juuli hommikupoolikul anti Orjakust paadimatka start 24 meresõidukile. Inimeste arv oli 115, neist 11 lapsed, kelle hulgas ilmselt läbi aegade noorim osavõtja vaevalt kuu vanune reisija Mahtil. Ilm oli ilus, päike siras ja mõõdukas tuul lükkas takka. Seekord külastati Koguva värsket sadamat või Orissaare sadamat. Mõned nobedad tegid mõlemas peatused. Koguva sadamas ootas külalisi giid, kes tutvustas muhulaste kena mötet – uisulaeva ja selle ehitamist. Merelised hakkasid Orjakusse vaikselt tagasi jõudma 7 paiku, mil hakati ka õhtusööki pakkuma. Õhtune programm koosnes seltskondlikust koosviibimisest muusikaliste elamustega Iiukalabändilt ning oli ka hakkajamaid, kes suisa õõtsusid nende muusika taktis. Õhtu lõppes üsna valges, kuna pimedaks ei läinudki.
Laupäeval, 7.juulil jätkus paadimatk vabamas vormis. Reedestest osalejatest olid ikka alles enamus ning igaüks vastavalt oma tempole tegi pikema või lühema tiiru merel. Jälle paistis päike ja tuuleõhk paitas pruuni palet. Pärast õhtusööki näidati telgi seinal kinupilti – kaadrid Eesti Filmiarhiivist 1924-1961. Purjetajad, paadiehitus, kala- ja hülgepüük… Esmakordselt ajaloos võis näha, väga kindla meelega pidulisi, kes lasksid pea kohalt kokku korjata kõigepealt telgikatte ja siis ka sõrestiku, istudes vankumatult laudade taga edasi. Ilmselt oleksid nad istunud seal veel pikalt, aga kuna tumedad pilved olid taevas ja asjad juba vaikselt lendasid, siis tuli ilmaoludele järgi anda.
Pühapäeval, 8.juulil selgus, et paadimatk sai selleks korraks läbi, ent meel oli rõõmus ja rahul, kuna koos ilma abiga läks üritus kenasti korda. Ja lõuna paiku hakkasid ka viimased kaugeltnurga mehed ja –naised koju sõitma…
Tänu tulijatele, ilmale ja merele ning järgmise korrani!