Juuni lõpus alustas Ülle taas matka Kärdlast Soome saarte poole. Sel korral võtsime reisi ette oma perega: kapten Einar, kokk-koristaja Meren, roolimehe õpipoiss Johannes (6-aastane) ja muhe madrus Emil (3-aastane). Sellises koosseisus pole me varem Soome lahte ületanud. Plaan oli nädal aega puhata purjede all ja Turu saarestiku ägeda looduse keskel.
Proovisime küll ülesõidu ilma valida, et ennast ja eelkõige lapsi säästa, aga tänavune suvi väga palju valikuvõimalust ei jätnud. Kaiotsad lasime lahti kahe tormi vahel, laupäeval, 28. juulil kella 11:30 paiku. Laine oli eelmisest tuulamisest jätkuvalt suur ja see tõi kohale merehaiguse nii poistele kui Merenile. Soome lahe keskel vähenes nii tuule kiirus kui ka laine kõrgus ning sõit muutus mõnevõrra mugavamaks. Merele minnes polnud meil üheski sadamas kohta ette broneeritud. Kuna tuulenurk oli teravalt vastu, pidime otsustama merel, kas läheme Örö saarele või Hankosse. Tuul otsustas Hanko kasuks. Hanko HSF Marinas saime otsad kinni umbes kell 18:30.
Võrreldes sellega, mis oleme eelnevatel kordadel näinud, oli sadam aluseid väga täis. Hoolimata mitte-kõige-suvisemast ilmast, oli sadamas siiski mõnus melu – kes tiksus ja dringitas sadamahoone terrassil, kes õngitses kala, kes tantsis parklas kohalike muusikute pilli järgi, kes nautis gurmeed restoranis, kes rüüpas õlut saunaterrassil, kes jalutas niisama.
Pärast kosutavat und tegime jalutustiiru linna peal. Sattusime kirbuturule, kus lapsed kohe mänguasju silmasid. Üllatuseks ei pidanudki kaupa tehes inglise keelt rääkima, vaid sai eesti keelega hakkama. Sadamas paadi peal tagasi olles selgus, et Ülle ahtripeeglil olev “Kärdla” osutus toimivaks reklaamiks. Esialgu tegid meiega juttu rootslastest paar, kes olid selleks päevaks purjetanud juba 6 nädalat ja plaanisid edasi liikuda Tallinna ja sealt Eesti saartele. Andsime neile soovitusi ja usaldasime neile kaasa ka enda Suuri Satamakirja Soome lahe raamatu. Leppisime kokku, et nad jätavad selle Kõigustesse. Hiljem tuli ahtrile koputama veel kaks seltskonda, kellel oli plaan järgmisel päeval Hankost Kärdlasse startida. Ühel neist oli navigatsiooniks vaid suur paberkaart. Aitasime kaardile märkida sealt puuduva Kärdla sadama ja lisaks olulisemad toodrid. Taas tõdesime, et üle lahe minnes võiks kaasas olla mõned reklaamvoldikud. Ilmselt oleksid paljud tänulikud, kui neid oleks igal ajal saadaval ka Hanko sadamakontorist (ja muudes nö ülesõidu sadamates).
Kiidame väga Hanko HSF Marinat – nende merekonteineritel põhinev “ehitis” toimib jätkuvalt suurepäraselt. 2. korrusel asuvad saunad ja saunarõdud pakuvad imelisi vaateid, resto terrass on klaasiga tuulte eest kaitstud, muusika loob meeleolu peaaegu iga kell, WC-d ja pesuruumid on korras.
30. juunil juunil startisime Hankost ja võtsime kursi Taalintehdase poole. Ilm oli üsna tuuline ja vastu. Samas lootsime, et saarestiku sees on laine väiksem ja lubab meid siiski matka jätkata. Pärast 5 meremiili aga märkasime mootorist tulevat auru. Selgus, et jahutus ei toimi. Olime parasjagu üsna kitsal mereteel, kus palju mänguruumi polnud. Meren asus vähendatud fokaga Üllet ohutus vees hoidma ja Einar hüppas alla mootori olukorda uurima. Esimene mõte “impeller katki” sai kontrollitud 5 minutiga, aga ei osutunud tõeks. Tegime otsuse purjetada lähimasse jahisadamasse – Hangönkylasse. Tegemist on suure kohalike paadiomanike sadamaga, kus on ka 4 poid külaliste jaoks. Hädasildumise pidime tegema keeruliste olude tõttu siiski ühe tühja kohaliku käigupoomi ääres, millest informeerisime ka sadamakaptenit. Paar tundi nokitsemist kuuma mootori kallal ja veaks osutus ummistunud väljalaske kollektor (voolik soojusvahetist summutisse ja summuti ise ka). Kuigi olime eelneval sügisel korraliku mootori läbipesu ise teinud, võib arvata, et eelmise pesud olid jäänud pealiskaudseks. Nüüd aga käib Ülle mootorist välja korralik veelont, mida meie silmad varasema nelja aasta jooksul pole näinud. Mootor ise tuksub ka sujuvamalt ja vaiksemalt. Taas üks kogemus juures ja oskus mootori olukorda täpsemini hinnata. Pärast remonti kinnitasime keha kalasupi ja võileibadega ning jätkasime teekonda.
Taalintehdase (rootsikeelne nimi Dalsbruk) linnasadamas, kus oleme Üllega ka 2023. aastal käinud, jõudsime õhtul 22:00 paiku. Sadamakontor oli juba suletud, aga lahked kainaabrid jagasid pääsukoode. Järgmisel päeval seadsime sammud jälle jalutuskäigule. Vaatasime üle kohaliku paadipoe riiulid, täiendasime toiduvarusid ja pisut ka garderoobi. Sadamas on laste mänguväljak ning ka linn ise on väike, vaikne ja lastesõbralik. Kuigi enamus toidukorrad tegime paadis, siis teisipäeva õhtupäikest nautisime maitsva söögi ja hea veiniga DB Marina sadamamuulil asuvas restoranis Runda Munken. Ka Taalintehdases oli aru saada, et soomlased puhkavad. Hoolimata nädalapäevast oli sadam aluseid ja resto rahvast täis.
2. juulil purjetasime vaid 7 meremiili ja olime Lilla Kroköni abajas. Vastaskaldal Stora Krokönil asub Teijo Paadiklubi suvila, kus on ujuvkai vaid klubiliikmetele, saun jm puhkuseks vajalik. Abajasse sissesõit on küll väga kitsas, aga sees äärmiselt turvaline. Ankru tõstsime ahtrisse ja vööriga sildusime kalju külge. Looduslikus sadamas olemine on suurepärane vaheldus linnasadamatele. Lapsed said kalude peal ronida, okstest onni ehitada, paadikesi meisterdada ja ujutada, kala püüda ja puuke korjata.
Õhtusöögi valmistasime kokkupandaval grillil kalju peal – oi, see maitses hea! Õhtuks vaikis tuul täielikult ja abajas oli ankrus veel 3 purjejahti ja 2 mootorpaati. Hea meelega oleks Lilla Krokönile jäänud veel üheks ööks, aga ilmaprognoos lubas tormi ja oli mõistlik selle eest varju leida mõnes sadamas.
3. juulil purjetasime Rosala sadamasse, kus oleme samuti varasemalt käinud. Iga kord on hea tõdeda, et sadama omanikest vanapaar on ikka hea tervise juures ja nende lapselaps, esimese korraga võrreldes juba suureks meheks kasvanud. Õhtul tõusis tuul, nagu lubatud. Puhangud ulatusid 56 sõlmeni. Samas polnud lainet, mis lõhuks paati. Einar lasi ööseks ahtriotsi järgi, et paat saaks vabamalt liikuda. Siiski tuli jääda valvesse öösel kella 3:00ni, kuni tuuled näitasid vaibumise märke. Tormiöö üle elatud, tegime jalutuskäigu Rosala külla. Sõime lõunat ja korjasime metsmaasikaid.
Pärastlõunaks oli tuul mereleminekuks sobiv ja liikusime oma matka viimasesse punkti – Kasnäsesse. See mõte oli meil algusest peale, et tore oleks reisi lõpus SPAs sulistada ja enne pikka kojusõitu lõõgastuda. Ka Kasnäse sadam oli võrdlemisi täis – ilmselt ka tormi tõttu. SPA pole küll väga suur, samas eri suuruses basseinid nii siseruumis kui õues pakuvad rõõmu igas vanuses külastajale. Lisaks on Kasnäses ka laste mänguväljakud, padeli ja tennise väljakud, minigolf, restoran, nii toidu kui ka riide-suveniiri poed jpm. Hetkeks isegi kaalusime, et jääme Kasnäsesse üheks ööks veel, et saaks kohast nö maksimumi võtta. Aga taas tegi otsuse meie eest ilmaprognoos. Kasulik oli startida laupäeva varahommikul ning sellega läks meil kümnesse. Poisid said terve tee ahtrikajutis tukkuda, õhtujutte kuulata ja madratsitel liugu lasta. Tuul oli 15-20 sõlme krüssunurgast, aga laine pigem madal. 7:20 alanud sõit kestis pea 10 tundi. Kõigil reisisellidel püsis tervis ja tuju hea.
Eraldi tahame esile tõsta Soome sadamate kai-lahenduse, mis enamasti on poi-kinnituse põhine. Eestis ollakse pigem käigupoomi usku, aga pärast mõnda katsetust saab selgeks, kui palju lihtsam on poi abil silduda ja ka sadamast lahkuda. Lisaks annab see sadama seisukohalt juurde ruumi ja paindlikkust.
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et Turu saarestik pakub meile matkaelamusi ikka ja jälle ning ilmselt pikaks ajaks. Hoolimata sellest, et osades sadamates oleme juba mitmekordsed külalised, on neid siiski tore külastada ja näha nende arengut. Samas on kohti, mida avastada, veel küllaga. Eriti soovime järgi proovida senikäimata looduslikke sadamaid. Saarestiku loodus oma kaljude ja mändidega on kohutavalt köitev ning kutsub meid tagasi ilmselt juba juuli lõpus.
Sadamatasud
- Hanko: 37 EUR (kõik hinnas)
- Taalintehdas: 31 EUR (kõik hinnas)
- Lilla Krokön (abajas, kalju küljes): tasuta
- Rosala: 16 EUR (kaikoht), 9 EUR (elekter), saun eraldi tasu eest (täiskasvanu 8 EUR, laps 4 EUR)
- Kasnäs: 32 EUR (kõik hinnas), kaikoha kviitung annab soodushinna SPAs (täiskasvanu 8 EUR, üle 5-aastane laps 4 EUR)