Prancing Pony seiklused Rootsis ja Ahvenamaal
27. juuli 2026
Rootsi
Teisipäeval õhtul kell 10 sattusime Kärdlast Sandhamni poole valmisolekuga keerata Soome poole ka kui ilm ei vea. Õnneks Ristna juures plekkis ja oli mõnus. Muidugi see ei kestnud lõpuni ja me saime ka vastutuult kui ka paremalt ja vasakult, igal juhul ilm muutus iga mõne kolme tunni tagant.
Kolmapäevaks jõudsime Sandhamni - Lökholmenisse.
Saime kokku Mario Ramò perega kellega läksime järgmisel päeval koos Örno saare loodussadamasse loojangu grilli tegema.
Neljapäeval liikusime tagasi Lökholmenisse ja turistisime Sandhamnis ringi. Tõestasime fakti et igas sadamas on eestlased.
Reede hommikul peale sauna sai asutud teele põhja suunal Kappelskäri poole. Sadamat veel polnud valitud. Valituks osutus Gränskär mis on kunagine Lootsijaam, varjupaik lõunatuulte eest ja kõrts. Sellest ajast on ainult alles vana kivirida mis oli muul, rõngad laevade sildumiseks ja meremeeste kirjad kivide peal millest vanim mis me nägime oli 1679.
Öösel hakkas ankur triivima ja selgus hommikul ka põhjus miks- nimelt oli ankur endale pesapalli suuruse kivi sülle võtnud ja seetõttu ei saanud sügavamale sisse haugata.
Laupäeva hommikul jätkasime teekonda läbi Vaddö kanali mis oli juba 17 sajandil kuninga poolt lastud teha ja 1830 tegi selle tänapäeval nähtavaks Rootsi sõjaväelased. Seda muu hulgas ka esimese Rootsi aurujõul töötava süvendajaga.
Kanal on umbes 20 miili pikk ja tuleb oodata kahe Silla avanemist. Väga ilus ja meeldejääv kogemus.
Õhtul jõudsime Grisslehamni mis on praamisadam Eckerösse ja kaluriküla. Avastasime küla ning lapsed leidsid endale kauaoodatud asfaldi, et tõuksidega rallida.Öösel kell kaks tulid ilmselt kõik küla noored siia kai peale suplema ja vette hüppeid harjutama.
Täna jätkub Hiiu Purjelaeva Seltsi lipu all teekond peale hommikusi protseduure Ahvenamaa saarestiku poole
