Kuulutuses laupäeva kohta oli küll rõhk rohkem meelelahutuslikul ettevõtmisel ja sinna ette pakuti veidi töönokitsemist, kuid tegelikult tuli välja nii, et tööd sai nokitsetud ikka väga tublisti ja sellele järgnes kerge rahvusvaheline kultuuriprogramm.
Algust sai tehtud Vesika remondiga ja vaatamata paarile kriitilisele hetkele mootori ülessikutamise käigus, on uus vana mootor igatahes Vesikas. Nüüd muidugi on vaja peenematel puutöö- ja metallitöömeestel käed käiku lasta, aga igatahes on tubli samm edasi. Lisaks oli kuulda-näha tolmu ja urina näol sisetöid vöörist.
Õhtupoole pandi käepärastest vahenditest tehtud grilli tuli sisse ja söök maitses küll imehea.
Kultuuriprogramm algas sõnavõtuga esinejalt nr 1 – Marek.
Vaatasime pilte ja kuulasime juttu palavustest ja liivatolmust ja õlist tilkuvatest helikopteritest ja kõigest muust, mis Afganistaanis Helmandi provintsis näha ja kuulda oli. Pauku ei tehtud. Pakuti ka roogi sõjaväelase toidupakist, mille säilivusaeg on 20 aastat. Usun, et kui seda oleks antud enne grillist tulnud liha, oleks see isegi ehk läbi läinud, aga sel hetkel maitses see ikka väga kahtlasena…
Ja enne, kui esineja nr 1 lõpetada jõudis, teatas esineja nr 2 – Teet, et tema lükkab oma muljed edasi järgmisele korrale ja läinud ta oligi…
Päris hilja õhtul sulas teemasse ka onu Mart, kes rääkis värvikalt, kuidas ta Bulgaariast koorma vahuveini ära tõi…
Üritusest on kõigil kohalolijatel ainult värsked mälupildid, sest kõigil olid käed-jalad tööd-tegemist täis ja ega fotokat ka polnd käepärast.
Näha olid Marek, onu Mart, Rain, Teet, Liina, Kärt ja natuke paistsid ka Andrus, Koppel Riho ja Kopli Sass.
Aitäh, tubli on ja jätkame samas vaimus!
Järgmine kord on 17.aprill.